KAUAOODATUD ÕIS

Täna, 13. aprillil, on järjekordne taimede mõõtmise päev.

Seekord on põhjust olla natuke rohkem elevil, sest nädal aega tagasi pistis roheliste lehtede vahelt pea välja esimene valge õis.

Alumine õienupp oli esimene, mis tärkas Tartu Kesklinna Kooli 1A külvatud hernestel.

Esimene õis tärkas aedhernel "Erme", mis külvati leotatud seemnest. Nüüdseks on "Erme"-del kokku mitme taime peale juba 3 õit, kuid päris avanenud pole neist veel ükski.

Milline näeb välja herneõis seestpoolt? Siin väike läbilõige (Pilt: http://projekt.aianduskool.ee/soprusetera/2017/03/01/konkurss-liblikoieline-6-03-2-04-2017/)

Esimene õis ilmus 48 päeva peale külvamist, mis teeb kokku lausa 1,5 kuud. Nii et tubastes tingimustes herneste kasvatamine ei olegi nii kerge ja võtab pikalt aega.

Kui kirjutada herneste mõõtmetest, siis jätkuvalt sprindib esiotsas lillhernes "Bijou", kes on sirgunud 76 cm pikkuseks. 

Keskmine taim on lillhernes "Bijou", kellel pikkuseks 76 cm.

Aedhernes "Erme" (leotatud) ei ole palju jõudu kaotanud õite kasvatamisele ja on sirgunud 66 cm pikkuseks. 

Õues on 9 kraadi sooja ja herned õitsevad.

Aedhernes "Erme" (leotamata) ei ole pikkust juurde kasvatanud ning on jätkuvalt 28 cm. Pigem on ta hoopis kimpus lehtede kuivamisega. Kui keegi oskab öelda, miks see nii on, kuulaksime huviga ja püüaksime tingimusi parandada :)

Miks meie "Erme" lehed kuivavad ja muutuvad kollaseks?

Aedherned "Valma" on mõlemad kasvanud vastavalt (leotatud) 1 cm ja (leotamata) 2 cm ehk kogupikkuseks 25 cm ja 22 cm.

Hommikuse pritsimise järel katavad taimi pisikesed piisad.

FAKTE HERNESTEST. 

Küsimus: Miks nimetatakse herneid liblikõielisteks?

Vastus: Aedhernes ja lillhernes kuuluvad liblikõieliste sugukonda. Selle sugukonna nimi tuleb sellest, et nende õiekroon on liblikjas ehk liblika-kujuline. See koosneb ülemisest (puri), kahest külgmisest (tiivad) ja kahest alumisest kokkukasvanud kroonlehest (laevuke).